Kutsika pottitreening: kuidas jõuda kuivade põrandateni ilma karjumise ja stressita

Kui sa seisad praegu parketil oleva lombi kohal ja mõtled, kas su kutsikas üldse kunagi ära õpib — hinga sisse. See, mida sa läbi elad, ei ole sinu vigade tagajärg ega ka märk sellest, et koer on "kangekaelne". See on lihtsalt normaalne osa kutsika arengust. Küsimus ei ole selles, kas koer õpib väljas käima, vaid kui kiiresti ja kui suure stressiga — nii sinu kui ka tema jaoks.

Selles postituses räägin kogu süsteemi, mis tegelikult töötab: miks karistamine ei ole mitte ainult kasutu, vaid ka kahjulik, kuidas üles ehitada päevarutiin, millal tegelikult peab välja viima, mida teha öösel ja kuidas käituda hetkel, kui tabad kutsika põrandale kusemas.

Miks karistamine ei tööta (ja mida see koerale tegelikult õpetab)

Alustame kõige olulisemast: kutsikat kiidame selle eest, et ta käib väljas, ja me ei karista teda kunagi selle eest, et ta teeb seda toas. Punkt.

Nõuannet "nina lompi suruda" või karjuda kuuled sa endiselt vanemalt põlvkonnalt ja mõnelt treenerilt, kes pole oma teadmisi 1990ndatest saadik uuendanud. Probleem on selles, et koer ei mõtle inimese loogikaga. Ta ei saa aru, et "ma kusesin kümme minutit tagasi, seetõttu on omanik nüüd vihane". Ta saab aru ainult sellest, mis toimub just sellel sekundil: omanik on ohtlik, kui ma olen lombi lähedal.

Isegi kui tabad kutsika just protsessi käigus ja hakkad karjuma, ei tee koer järeldust "siin ei tohi kusta". Ta teeb järelduse "omaniku juuresolekul kusemine on ohtlik". Ja siis juhtub see, millest paljud omanikud hiljem aru ei saa: jalutuskäigul on koer 40 minutit kuiv, tuleb koju, sa lähed kööki — ja diivani taga on juba lomp. Ta ei ole "pahategija". Ta on lihtsalt õppinud, et turvalisem on asjad ajada siis, kui sa ei vaata.

Seega unusta karistamine. Sinu ülesanne on märgata ja premeerida õiget käitumist — nii lihtne ja nii raske korraga.

Mida teha, kui tabad kutsika põrandale kusemas

See on hetk, kus enamik omanikke murdub ja hakkab karjuma. Ära tee seda.

Võid vaikselt ja rahulikult midagi öelda — lihtsalt selleks, et kutsika tähelepanu tõmmata. Kui ta lõpetab, võta ta üles ja vii välja. Kui ta jätkab kusemist, tähendab see, et tal oli tõesti väga vaja, ja midagi kohutavat pole juhtunud. Kutsikatega juhtub seda, ja mitte ainult üks kord. Mingeid löömisi vastu mööblit, mingeid valje helisid, mida ta võib seostada iseendaga — see ainult hirmutab teda ja tekitab täpselt selle probleemi, millest rääkisime eelmises osas.

Kui kutsikas lõpetab oma asja väljas — kiida teda nii, nagu oleks ta just leiutanud elektri või leidnud nafta.

Lombi koristad ensüümpuhastusvahendiga. Tavaline põrandapesuvahend või seep siin ei aita — koerad kipuvad tagasi minema kohtadesse, kus nende nina tunneb veel ära eelmise korra lõhna, ja kuigi sinu nina seda ei taju, leiab kutsika nina selle täpselt üles. Koristades pole vahet, kas koer näeb sind või mitte — see pole rituaal, see on lihtsalt koristamine.

Käsklus — tööriist, mida enamik omanikke ignoreerib

Väljas käimist saab õpetada käsu peale, ja hiljem tasub see sajakordselt ära. Kujuta ette: vihm, miinus kümme kraadi, sa tahad, et koer teeks oma asja ära ja saaksite kiiresti koju. Koer, kes teab käsklust, teeb selle ära kolmekümne sekundiga. Koer, kes ei tea, nuusib sama põõsast kakskümmend minutit.

Põhimõte on lihtne. Kui oled väljas ja näed, et kutsikas hakkab tiirutama ja kohta otsima — just sellel hetkel, mitte enne, mitte pärast — ütle oma valitud sõna. See võib olla "tee pissi", "aja asju" või mis iganes. Oluline on järjepidevus: kõik peres kasutavad sama sõna.

Nüüd kiitmisest — siin on nüanss, mille paljud saavad valesti aru. Kui koer on alustanud, kiida teda vaikselt ja rahulikult häälega. Maiust anna alles siis, kui ta on lõpetanud. Põhjus on praktiline: koer ei saa füüsiliselt süüa ja kusta samal ajal. Kui sirutad talle maiuse protsessi ajal, siis ta kas lõpetab oma asja või ignoreerib maiust — ja põis jääb täis.

Järjekord on siis: alustab → vaikne verbaalne kiitmine → lõpetab → maius ja vaimustus.

Jätka selle süsteemiga vähemalt kaks kuni kolm kuud pärast seda, kui tundub, et koer "saab juba kõigest aru". Liiga vara lõpetamine on üks levinumaid vigu.

Millal tegelikult peab välja viima

See on küsimus, millele enamik artikleid vastab valesti — tavaliselt nõuandega "vii välja iga tunni tagant" või "pärast iga söömist". Tegelikult on nii sage välja viimine kahjulik: sa katkestad kutsika une, häirid tema rutiini, ta on kauem ärkvel, saab rohkem ärritunuks — ja lõpuks on tal veel sagedamini vaja. Nõiaring.

Peamisi hetki, kus väljaviimine on kohustuslik, on ainult kaks:

• Kohe pärast ärkamist — mitte pärast kohvi, mitte pärast susse. Silmad avanesid — välja.
• Pärast aktiivset mängu või erutust — see stimuleerib põit kohe.

Kõik muu on väga individuaalne. Mõned kutsikad tõesti tormavad pärast söömist välja, teised mitte — see pole universaalne reegel.

Praktikas tähendab see, et korralikud jalutuskäigud peaksid kokku langema söögikordade arvuga. Kui kutsikas sööb kolm korda päevas, siis kolm korralikku jalutuskäiku. Lisaks üks lühike väljaskäik hommikul kohe pärast ärkamist ja üks lühike õhtul enne magamaminekut.

Ja muidugi, kui näed, et kutsikas hakkab järsku tiirutama, rahutult põrandat nuusutama või kohta otsima — vii ta kohe välja, mitte siis, kui kohvi on lõpetatud.

Päevarutiin, mis töötab

Regulaarne tsükkel aitab nii sul ennustada, millal koeral vaja on, kui ka tema organismil rütmi sisse saada.

Hommikul: niipea kui koer ärkab — kohe välja lühikeseks pissiks. Kui ta teeb oma asja, kiida teda südamest.

Jalutuskäik: päris jalutuskäigud toimuvad söögikordadega seotult. Kasuta pikka jalutusrihma (viis kuni kümme meetrit), et koer saaks vabalt nuusutada. Nuusutamine on kutsika jaoks vaimselt väsitavam kui jooksmine — see on nagu raamatu lugemine koera keeles.

Kodus — vaimne töö: 15 kuni 20 minutit trikke, otsimismänge või interaktiivset mänguasja. See väsitab koera viisil, mida lihtne jooksmine ei suuda iial.

Söögikord ja "näts": anna talle süüa. Kohe pärast söömist anna midagi pikalt närida — täidetud Kong, kuivatatud kõõlus, looduslik kont. Närimine vabastab endorfiine ja rahustab koera.

Uni: sellise tsükli järel jääb kutsikas sügavalt magama. Magav koer tavaliselt ei kuse ega kaka — see on sinu vaba aeg ja sa pead seda kaitsma. Ära ärata teda lihtsalt sellepärast, et kalendris on kirjas "aeg välja minna". Uni on osa süsteemist.

Kui koer ise ärkab — tsükkel algab otsast peale. Välja. Alati välja, niipea kui silmad avanevad.

Ööd

Ööde kohta on müüt, et noore kutsikaga kodus peab tingimata öösel mitu korda üles tõusma. Praktikas, kui päev on õigesti üles ehitatud — kutsikas on füüsiliselt ja vaimselt väsinud, rutiinist on kinni peetud, viimane korralik väljaskäik oli veidi enne magamaminekut — magab ta enamasti öö läbi. Organism töötab öösel aeglasemalt: see, mida kutsikas õhtul sööb, ei jõua öö jooksul sooltest läbi. Täielik seedimine võtab kaheksa kuni kaksteist tundi.

Üks asi siiski muutub: hommikul pead ärkama tavalisest varem. Esimene hommikune pissi on oluline ja seda ei tohi maha magada. Kui kutsikas ärkab kell 6:00 — ärkad sina kell 5:45.

Kui kuuled öösel, et kutsikas liigutab end, ohkab või vahel pisut unnab, on ta enamasti lihtsalt näinud und. Pole mingit põhjust kohe üles tõusta ja teda välja vedada. Kui reageerid öösel igale helile, õpetad iseennast, et kutsika unamine = jalutuskäik — ja tema õpib selle kiiresti ka ära.

Kui kutsikas tõesti ärkab, tõuseb püsti, hakkab puuris rahutult ringi käima või haugub — siis jah, vii ta välja. Aga vaikselt, ilma juttudeta, ilma mänguta. Öine väljaskäik pole meelelahutus, see on funktsioon.

Mida teha, kui miski ei tööta

Kui oled rutiinist mitu nädalat hoolikalt kinni pidanud ja tulemust pole, mõtle läbi need stsenaariumid:

Meditsiiniline probleem. Sage kusemine väikestes kogustes, veri uriinis, ebameeldiv lõhn või järsk tagasilangus pärast häid tulemusi — need võivad kõik viidata kuseteede põletikule, eriti emastel kutsikatel. Mine looma-arsti juurde.

Üks konkreetne koht kodus. Kui koer valib pidevalt sama kohta — vaip, konkreetne toa nurk — on probleem lõhnas, mida sinu nina ei taju. Ensüümpuhastusvahend, mitte seep.

Liiga palju vabadust liiga vara. Kui kutsikas tohib kodus vabalt kõikides tubades liikuda, ei suuda sa teda füüsiliselt jälgida. Esimestel kuudel piira ruumi — üks tuba, kus oled ka sina, või lastevärav.

Tagasiminek pärast vaktsineerimist, kolimist või stressi. See on normaalne. Naase põhisüsteemi juurde nädalaks või kaheks.

Lõpetuseks

Pottitreening ei ole midagi, mis toimub ühe nädalaga. Keskmise kutsika puhul tekib põhiline kindlus nelja kuni kuue kuuga, täielik usaldusväärsus aasta paiku. Lombid pole sinu läbikukkumised. Need on osa protsessist.

Ole rutiiniga range, koeraga kannatlik. Ja pea meeles: kutsikas, keda sa praegu õpetad, on sinu kaaslane järgmised 12 kuni 15 aastat. Paar nädalat lisatähelepanu praegu — see on vähim, mida ta väärib.