Kas sinu jalutuskäik on marss või seiklus?

Jalutuskäik ei ole sinu jaoks. See on tema jaoks.

Olgem ausad – tihti võtame koeraga jalutamist kui kohustust. Kiirelt välja, las koer teeb oma hädad, võib-olla pargini ja tagasi. Me liigume punktist A punkti B. Me tahame koju saada.

Aga kas sa tead, mida su koer sel hetkel mõtleb?

Koera jaoks pole jalutuskäik vaid füüsiline treening ja tualetiskäik. See on tema mentaalne hügieen. See on võimalus "lugeda hommikust ajalehte" (nuuskida), uurida, mis naabruskonnas uut on, ja lihtsalt olla koer. Kui me keelame seda, sundides koera marssima nagu sõdurit, siis me mitte ei vähenda tema stressi, vaid suurendame seda.

Kujuta ette "normaalset" koera metsas

Et mõista, mis on kvaliteetne jalutuskäik, unusta hetkeks linn. Kujuta oma koera ette vabalt metsas, ilma rihmata.

Kuidas ta liigub? Kas ta kõnnib sinu vasaku jala kõrval, vaadates sügavalt silma? Ei.

• Ta liigub siksakiliselt.
• Ta jookseb põõsa juurde, peatub ja nuusib 10 sekundit.
• Ta märgistab territooriumi.
• Ta teeb äkilise sprindi ja peatub sama äkiliselt, et midagi nuusutada.

See on koera loomulik käitumine. Nii koguvad nad infot ja, mis kõige tähtsam – rahustavad oma närvisüsteemi. Meie ülesanne linnakeskkonnas ei ole seda käitumist alla suruda, vaid simuleerida seda nii ohutult kui võimalik.

Energiat ei saa "treenida". Sellel peab laskma välja tulla.

Tüüpiline mure: "Ta ei kuula mind! Ta tirib teiste koerte poole! Ma ütlen 'Ei', aga talle on see ükskõik!"

Asi on selles – üliärritunud koera õpetamine on mõttetu.

Kujuta ette potti, mis keeb üle ääre. Kaane peale panemine (käsklus "Kõrval" või "Ei") ei aita. Rõhk ainult kasvab ja lõpuks toimub plahvatus. See on füüsika – energia ei kao kuhugi, see peab välja saama.

Mida teha?

1. Enne jalutuskäiku: Kui koer on juba koridoris "lae all", ära alusta jalutuskäiku. Mängi temaga toas või hoovis 5-10 minutit. Lase aur välja, enne kui lähete avalikku kohta.
2. Distants ostab aega: Kui näed ärritit (teine koer, kass), ära kunagi mine otse selle suunas. Tee kaar, mine teisele poole teed või murule. Distants annab koerale ruumi tunda end turvaliselt ja aega mõelda.
3. Maiuste otsimine (Scatter feeding): Kui näed teist koera ja sinu koer läheb pingesse (aga distants on piisav), ära proovi teda ära tirida. Selle asemel viska peotäis maiuseid murule laiali. Otsimine ja nuuskimine (närimine) alandab loomulikult pulssi ja lülitab aju "võitle" režiimilt "söö" režiimile.

Tähtis: Ära ole kooner! Viska alguses maha rikkalik kogus, et koeral oleks lihtne neid leida. Maiused peavad olema eriti maitsvad ja lõhnavad (juust, liha, mitte kuivtoit). Osale ka ise – näita näpuga, kuhu maius kukkus. See on meeskonnamäng.

1,5 meetrit on "elu" jaoks liiga lühike

Kui oleme nõus, et kvaliteetne jalutuskäik tähendab nuuskimist ja siksak-liikumist, on matemaatika lihtne – standardse 1,5-meetrise rihmaga on see võimatu.

Lühike rihm tähendab:

• Koer ei saa põõsast nuusutada ilma sind tirimata.
• Sina ei saa jätkata oma tempos ilma koera tirimata.
• Rihm on pidevalt pinges. Pinge = Stress.

Seepärast soovitan igapäevasteks jalutuskäikudeks alati kasutada pikka rihma (vähemalt 5 meetrit). Pikk rihm annab koerale valikuvabaduse – ta saab astuda kõrvale, nuusutada ja tulla tagasi, samal ajal kui sina kõnnid otse edasi. See ongi "metsa simulatsioon".

Must rihm ja sõlmes jalad?

Paljud kardavad pikki rihmu, sest kujutavad ette porist ja märga nööri, mis läheb sõlme. Tavalise presentrihmaga on see sügisel tõesti õudusunenägu.

Just sel põhjusel toodan ma oma varustust Hexa materjalist. See ei ima vett ega pori (lihtsalt pühi puhtaks) ja see ei libise käes.

Pro-nõuanne kasutamiseks: Ära tõsta rihma õhku! Lase sel lohiseda maas.

Kõige levinum viga on püüd rihma kogu aeg "kokku korjata" ja üleval hoida. Just siis juhtuvadki sasipuntrad. Kui rihm on maas, astub koer sellest loomulikult üle. Kuna Hexa ei ima pori, lase sel lihtsalt libiseda.

Aeg on sama tähtis kui pikkus: 15 minuti lõks

Paljud teevad pattu "kiirete" jalutuskäikudega: "Viin ta välja häda tegema ja kõik."

See on viga. Lühikestel jalutuskäikudel mõistab koer, kui huvitav on välismaailm, ta läheb elevile, adrenaliin tõuseb ja... me lähme koju. Sa oled ta sisuliselt vaid "üles kütnud".

Tulemus?

1. Väljaskäik seostub koerale vaid erutusega.
2. Koju jõudes ei suuda ta rahuneda. Ta käib sul järel, reageerib igale helile ja ei lähe magama.

Uni on kõige tähtsam faktor. Kui koer pärast jalutuskäiku ei maga, siis närvisüsteem ei taastu.

Seepärast on minu reeglid:

• "Lühikesed" jalutuskäigud: Mitte lühemad kui 30 minutit.
• Pikk jalutuskäik: Vähemalt üks jalutuskäik päevas, mis on vähemalt 1 tund pikk.

See annab närvisüsteemile aega läbida täistsükkel: Erutus -> Nuuskimine -> Rahunemine -> Uni.

Tehnika vs. Juhtimine (Management)

Paljud pöörduvad minu poole küsimusega: "Kuidas täpselt ma oma koerale seda õpetan? Mis käsklust ma sel hetkel kasutama pean?"

Avaldan sulle saladuse: Koeratreeningus on tehnika tihti väga lihtne.

See, mis on keerulisem – ja palju tähtsam kui mistahes käsklus – on keskkonna juhtimine (management). Edu ei peitu hetkes, kui koer juba haugub, vaid selles, mida sa teed enne seda.

• Planeeri: Mine sinna, kus tead, et on vähem ärriteid.
• Vali avarus: Mine sinna, kus saad vabalt distantsi hoida.
• Valmista ette kütus: Taskus peavad olema tõeliselt maitsvad maiused.
• Valmista ette varustus: Veendu, et sul on pikk, mittelibisev rihm ja õiged traksid.

Võit on tark planeerimine, mis ei lase lahingul isegi mitte alata.

Kodune ülesanne: 10 punkti aususe test

Et objektiivselt hinnata, kas teie jalutuskäigud lähevad paremaks, soovitan teha lihtsa testi.

Reeglid: Uksest välja astudes annad endale automaatselt 10 punkti. (Juba selle eest, et tõusid püsti ja viisid koera välja – oled tubli).

Kuid edasi tuleb matemaatika: Iga kord, kui rihm läheb pingule – lahutad endalt 1 punkti.

Koju jõudes arvuta skoor:

• 7 või rohkem punkti: Hea jalutuskäik. Te mõistsite teineteist.
• Alla 4 punkti: Halb jalutuskäik. Midagi tuleb muuta (kohta, aega või distantsi).
• 0 või miinuses: Väga halb. Te ei jalutanud, vaid võitlesite.

See test on brutaalselt aus, kuid see on ainus viis mõista – kas me areneme või petame endid?